California uramaki

...on vaieldamatult minu esimene lemmikmaki. Üldse esimene sushi, mida ma sööma hakkasin, sest tollal veel ei armastanud ma kohe üldse kala, küll aga makrapulki! :)

sumeshi
nori-leht
toorjuust või majonees
wasabi (soovikorral)
kurk
avokaado või lehtsalat
makra või lumekrabi
röstitud seesamiseemned või kalamarja

Kurgi asemel kiivit kasutades saab Uus-Meremaa maki! ;)

Tuunikala futomaki mango ja tšillikastmega

Sõbranje Liis palus juba ammu ammu, et ma sushi teemat arendaks. Võtan siis end lõpuks kokku, missest et vahepeal olen neid valmis vorpida jõudnud juba üsna palju.
Seekord jäi mulle Toomas Lemberi "Sushi. Riisist rullini" lappamissel silma just see maki. Maitset ette kujutades hakkasin meie kaubandusvõrgust tuunikala taga otsima. Leidisin ühe ja ainsa tuunifilee tükikese Kaubamajast, mille lõppev kuupäev mulle kohe üldse ei sobinud. Pidin sügavkülma* letiga leppima.
Tuunikala makid tulid oivalised ja teiste makide seast kadusid vaagnalt esimestena.

nori-lehed
sumeshi (valmis sushi-riis)
magus tšillikaste
värske tuunikala
mango

*Sügavkülmutatud kala puhul tuleb teda sulatada aeglaselt külmiku tagaseinas vahetult enne meisterdamist. Kindlasti ei tohi teda sulata toatemperatuuril ega soojas vees!!!

I LOVE SUSHI!

Esmakordselt proovisin mina sushit 2006nda aasta alul, kui töökaaslane tõi ami-Ja'st (tollal Narva mnt-l asunud restoranist) paar karpi sünnipäeva puhul meile kontorisse ja igaüx sai sealt siis paar tk maitsta. Öäk, see oli minu jaoks üpris kohutav kogemus, kuna kala ma tollal praktiliselt üldse ei söönud, rääkimata toorest kalast. Ainsana võisin ära kannatada sushirulli makraga. Üldiselt tundus see asi üsna vänge mu jaoks.

Ei mäletagi, millal ma järgmine kord sushit proovisin, aga meenub, et ostsin siis Silki sushikarbi Prismast ja läksin rõõmsalt koju maitsma. Voh ja see oli elamus! Olin muidugi valinud jällegi ohutuma variandi makraga, kuid see maitse haaras mu kaasa... ma armusin...
Ostsin neid Silki sushikomplekte aegajalt veel ja kutsusin ka aegajalt sõbranjesid külla seda suurepärast maitset nautima. Raha rohkem oli, külastasime ka sushirestorane. Suurim lemmik on siiani vanalinna Silkhouse, millele on tänaseks ka Sushi Cat ja Tartus asuv Tokyo Sushi Bar lisandunud.

Üha rohkem olen hakanud sushit ise kodus valmistama. Ostnud ka sellekohast kirjandust ja otsinud internetist erinevaid retsepte. Mis põhiline, ma söön nüüd ka toorest kala!!!

Ma ei pea ennast sushispetsiks, küll aga on mu vennad ja sõbrad minu kodukootud sushit väga kiitnud ja seepärast tahan ka mõningaid nippe nendega jagada. Lisaks ajendas mind selleks ühe sõbranje sushiküsimusterohke telefonikõne.

(Foto tehtud Reijo moblaga 12.veebruar 2010)

Sumeshi

Ausalt öelda pean tunnistama, et siiani olen vaid loetud korrad kasutanud sushiriisi. Suurepäraselt sobib ka tavaline Veski-Mati pudruriis, kuna selle riisitera on ümar. Samuti pole ma kunagi hirmsat vaeva näinud selle leotamise ja pesuga. Küll aga olen erinevate kirjanduste näitel jäänud truuks ühele kindlale riisikeetmise variandile:

Riis ja vesi lähevad potti suhtes 1:1,5 ehk näiteks 1 klaas riisi ja 1,5 klaasi vett. Lasen riisi keema. Keedan 2 minutit ja keeran kuumuse maha. Kordagi riisi segamata lasen tal nõnda olla kuni vesi on kenasti kadunud. Siis keeran tule kinni ja jätan riisi kaane alla hauduma.

Riisi maitsestamiseks olen kokku pannud ka erinevate variantide vahel selle oma lemmiku, mis kehtib 3 klaasi keetmata riisi kohta:
1 dl (jasmiini) riisiäädikat
0,5 dl valget (dessert) veini
2 tl soola
1 spl suhkrut

Jasmiiniga äädikas ei ole lõhna ja maitse poolest nii vänge ja meeldib mulle kõige enam. Edasi polegi muud kui lasta riisil jahtuda, maitsestada ja rulle keerama hakata!

Daifuku koogikesed

Sõbranje Liisi eritellimusel postitatud retsept. Katsetasin seda juba aasta tagasi sõprade peal, kui meil oli sushiõhtu ja sinna juurde oli vaja jaapanipärast magustoitu.
Daifuku koosneb põhiliselt ankost ja mochist - punase oa pastast ja riisitaignast. Minu jaoks, kes ma (punaseid) ube väga ei armasta, tundus see kooslus algul vägagi kaheldav, kuid lõpptulemus oli üllatavalt mõnus ja magus. Eriti hää on koogikesed teha ümber värskete maasikate!!!

Anko jaoks on vaja:
200 g punaseid aedube
200 g suhkurt
törts soola

Leota ube mõned tunnid vees (nt. üleöö). Nõruta ja pane potti. Kata veega ja lase keema. Eraldamaks enamus kesti, võta pott tulelt, nõruta ja pese oad külmas vees. Siis kata uuesti veega (u. 5 tassi) ja pane jälle keema. Alanda kuumust ja keeda oma paar tundi aegajalt segades kuni oad muutuvad pehmeks. Mina ei kannatanud nii kaua ja lasin nad köögikombainis sodiks. Saumikser sobiks isegi paremini, siis ei pea vahepeal tulelt võtma. Kuumuta oapudru edasi ja lisa suhkur. Keeda kuni pasta muutub tahkemaks ja potipõhi paistab ilma, et pasta tagasi valguks. Võta tulelt ja jahuta ja hoia öö otsa külmikus. Pasta muutub vormitavamaks. Pärast külmikust võtmist vormi pastast suupärased pallikesed või ümbritse maasikas u 3-5 mm pastakihiga.

Mochi valmistamisek on vaja:
2 tassi riisijahu
1 tassi suhkurt
2 tassi vett

Sega ained omavahel kokku ja kuumuta spaatliga segades pannil, kuni muutub vormitavaks/rullitavaks taignaks.

Rulli tainas riisijahus lahti ja lõika vajaliku suurusega tükid. Aseta anko keskele ja kata/ümbritse mochiga, vormi väikseteks pätsikesteks ning voila! Ainult, et mul ei ole selles mõttes õrna aimugi, kas need koogikesed maitsevad nii nagu peax... ;D