Teisipäevane õhtusöök

Juba poolest novembrist on ühinenud sadakond naist ja meest ühise eesmärgi nimel põletada keharasvu ja langetada sealjuures kaalu. Kord või kaks kuus on oma kümmekond rasvapõletajat saanud kokku Süda tänaval ühe noore ja aktiivse naisterahva hubases korteris, et koos õhtustada, muljetada ja vööümbermõõte võrrelda. Osad kokkavad, osad õpivad ja mõni liputab saba ;).

Osalesin ise seekord teist korda. Peateemaks oli kala. Valgest kalast oli esindatud karpkala ja mina pakkusin kiiret lõherooga ning lisandiks oli muna-spinati salat ja peedisalat. Kõik oli supermaitsev. Kirsina tordil pani üritusele punkti perenaise oma versioon LCHF juustukoogist.

 

(Fotod: Marge Sillaots)

Šokolaadirohke šokolaadi-peedikook

Viljandi Folgi ajal külastasime Rohelise Maja Kodukohvikut, kus nendel päevadel toimetasid köögis ja pakkusid hõrgutisi Kolm Sõsarat Setomaalt. Esmamulje jäi väga hea. Sattusime sinna muidugi huvitaval ajal - külastajaid oli palju, sh. noori muusikuid, kes parasjagu esinesid. Jõime kohvi ja võtsime kes sõira odrajahukaraski, või ja meega ja kes šokolaadi-peedikooki, kes salatit. Kõik maitses väga hästi ja toda peedikooki tahtsin kohe ise järele teha. Hinnad olid vaid Viljandi kohta folgilikult krõbedad. ;)

Eile siis ostsin poest valmis keedetud ja riivitud peedi, sest ei tahtnud köögis väga lagastama hakata ning otsustasin koogiteo järele proovida. Miksisin oma variandi kokku Nami-Namist ja Toidutarest leitud retseptide põhjal. Tuli tõesti väga šokolaadine ja peeti pole hästi arugi saada, kuigi kogus oli päris suur.

4 muna
2-2,5 dl tumedat muscovado suhkrut
400 g keedetud riivitud peeti
2 spl õli
1 tl vanilliekstrakti
4 dl jahu
1 spl küpsetuspulbrit
törts soola
2 dl kakaod
200 g hakitud tumedat šokolaadi

Glasuuriks:
200 g hapukoort
2-3 spl suhkrut

Klopi munad soola ja suhkruga vahule, lisa õli, peet ja vanilliekstrakt. Lisa küpsetuspulbri ja kakaoga segatud jahu ning hakitus šokolaad. Vala taigen võiga määritud koogivormile ja küpseta ahjus 180°C ca 40 minutit. Lase jahtuda ja glasuuri suhkruga segatud hapukoorega.

Sweet weekend

Viimasel ajal pole ise palju söögitegemisega ametis olnud. See-eest on külastatud mitmeid toredaid kohti. See nädalavahetus astusime läbi Haapsalus Epp-Maria Kokamäe Galerii Veini- ja Koogitoast ehk Anni Kohvikust, et tähistada kerge õhtusöögiga vennaraasu ülikooli lõpetamist.
Anni Kohvikus olen ma varemalt ühe korra käinud, seda umbes aasta jagu tagasi. Erinevalt tolle korraga olid lauad ja istumine korraldatud teisel korrusel ja esimene korrus puhtalt näituste tarbeks. Galeriis köitsid tähelepanu Liisu Arro vahvad värvilised valamud.
Kohviku menüü tundus väga tervislik, st. üsnagi salatiroheline ja samas vallatult magus ning kaloririkas ja seda Nadežda Kaarma kuulsate kookide pärast! Tellisime kõik endale salatid - grillitud kitsejuustuga ning soojad kanasalatid. Taldrikutäied olid tõepoolest väga rohelised ja kogused uskumatult suured. Poole salati pealt sai kõht ootamatult täis. Minu tellitud kitsejuustusalat oli väga omapärane, eriti meeldis mulle marineeritud peediviilude ja hummuse kooslus. Aru ei saanud ma, millega see saiatükk maitsetstatud oli, kus peal grillitud kitsejuust - väga huvitavalt magus oli.

Grillitud kitsejuustu salat läätsede, marineeritud peedi ja sibula, hummuse ja rohelise salatiga

Koogivalik oli päris suur ja kirju. Neid sai vitriinkapi juures ise valimas käia. Võtsime kõik endale kokku viis erinevat koogitükki ja lasime taldrikutel laua peal ringi käia. Ühiseks lemmikuks osutus üks eriti shokolaadine shokolaaditort. Väga meeldis mulle ka mu enda valik - kondenspiimaga rabarberikook. See lihtsalt sulas suus!

Kondenspiimaga rabarberikook

Kuigi toidud on väga head ja maitsvad ja samad, mis Kohvik Komeedis, seda ka hindade poolest, siis tegelikult Haapsalu kohta on see minu meelest pisut liiga kallis. Samuti võib nuriseda teeninduse pihta, sest tundus kuidagi kummaline, et lauale ei toodud mitte ühtegi salvrätti. Neid pidi ise küsima ja küsimise pihta toodi viie inimese kohta ka neid vaid kolm tükki! :$

Kodus ootas meid aga järgmine ema valmistatud magus suutäis - Lehviktort kirssidega Nadežda Kaarma hiljuti ilmunud raamatust "Nadja koogid". Peale oli tegemata veel mee ja mandlitega kaunistus, mille valmistamine osutus keerulisemaks, kui õpetuses kirjas oli. Soojalt kauneid sektoreid sellest lõigata küll mitte kuidagi ei õnnestunud ja kui kaunistus juba ära jahtus, ei tahtnud see enam küpsetuspaberist lahti lasta. Saime küll mingisugused ebakorrapärased laastud, kuid seda magusate sõrmedega tüütute paberitükikeste nokkimisega. Kuid ilma selle mandli ja mee krõbuskiteta poleks too toorjuustutort pooltki nii hea olnud!

Lehviktort kirssidega

Kõik on Mokas!

Olen varemalt Tartus kohvik-restoranis Moka istunud koos Katziga, jutuajamise vahele kooki ampsanud ja kohvi rüübanud, kuid sellist erilist muljet nagu eile see koht toona ei jätnud. Seekord oli tegu muidugi väga erilise päevaga kah! ;)

Läksime esialgu elukaaslase ülikooli lõpetamise puhul tema pere ja sõpraedga Mokasse pidulikule lõunasöögile. Menüü on kirju ja kõik väga ahvatlev. Peakokk ise tuli meid tervitama ja lubas toiduvalikul appi tulla, kui me ise hakkame ei saa ja pilt silme ees juba liiga kirjuks kipub. Saime toidud kenasti valitud ja kahetsema küll ei pidanud.

Mina valisin banaani-mango pasta kanafileega, parmesani granita, mis tundus juba pealkirja järgi väga huvitav. Toit serveeriti mulle peeglil ja maitses taevalikult!!! Mõnus magushapu, väga mahlane.

Banaani-mango pasta kanafileega, parmesani granita

Kaasa proovis punases veinis hautatud Prantsusepärast pardikoiba ja oli ka kohe väga rahul.

Kartulipüree ja Prantsusepärane pardikoib

Veel söödi meie lauas seenesuppi suurte grillitud portabella seentega ja nagu Kelli ütles, maailma parimat pitsat.
Magustoiduks soovis enamus meie seltskonnast Moka auravat desserti, mis tegelikult oli marja sorbett serveeritud väga uhkelt - magustoit ise jalata pokaalis mis asetatud ümara klaasnõu peale, kuhu toiduvärviga punaseks värvitud vedelasse lämmastikku oli lisatud jääkuubikud auru efekti saavutamiseks. Lisaks sorbetile serveeriti meile kõigile proovimiseks ka brüleekreemi ja banofeed. Viimane sai minu lemmikuks!

Desserdivalik: brüleekreem, sorbett ja banofee

Teenindus oli väga meeldiv ja kiire. Samuti teenindaja poolne veinisoovitus! Hinna, toidu portsu ja kvaliteedi suhe kenasti paigas. Toidud serveeritud väga kaunilt ja isuäratavalt. Peakokk väga tore ja sõbralik, käis aegajalt uurimas, kuidas meile toit maitses ja kas on muid soove jne. Lisaks tolle päeva erilistele üllatustele, jättis Moka väga erilise mulje ja hakkame seal ilmselt tihti käima, no vähemalt kord aastas oma tähtpäeva tähistamas ikka! ;)

Kui kõht on tühi teel Tallinnast Tartusse...

Kui trassil Tallinn-Tartu, mida me viimasel ajal jube tihti läbime, kõht tühjaks läheb ja tavaliselt teel olles juba Annas tellitud Paide Pizzakioskist on kõik pitsad ka järele proovitud, võib poolel teel läbi hüpata hoopis Põhjaka mõisast.

Suvisele soojale ajale iseloomulikult olid õues kõik lauad täis ja sees tühjus. Vana mõisahoone, mille kergelt robustne interjöör oli sisutatud tagasihoidlikult, peitis endas sooja ja isegi omalmoel hubast söögikohta.
Proovisime menüüst järele hautatud metssea koorekastmes ja soolakurgiga, mis serveeriti kartulipüree ja ohtra salatiga ning tomatisupi ürdijuustuga. Toidud olid kaunistatud murulaugu õitega, mis eriti supi puhul mulle väga kauni mulje jätsid. Arvata võib, et kui mulle kätte juhtub õitsvat murulauku, siis leiab neid õisi edaspidi ka minu tehtud suppidest... ;)
Magusa jätsime vahele, kuid härra proovis kodukalja, mis mekkis küll kuumal suvepäeval õite hästi. Väga maitsev oli ka kohapeal küpsetatud leib, mida saab ka kaasa osta.
Teenindus oli ka väga meeldiv ja kiire, nii et esmamuljed on head ja meid võib ilmselt seal veelgi kohata!

Tomatisupp ürdijuustuga

Härra ja tema praad

Emadepäeva restoranielamus

Pardilihasalati taldrikute vahel vürtsikad krevetisabad paprika ja mandlitega

Emadepäevaks meelitasime vendadega oma ema seekord Tallinna ja viisime ta välja sööma. Üks vennas valis restoraniks Chedi ja sinna me õhtusöögile sammud seadsime.
Väljast valge fassaadiga maja peidab sisemuses tumeda interjööriga luksulikku ja samas hubast aasia kööki. Pole just kõige odavamte killast restoran, kuid mulle tundus, et maitseelamus ja teenindus on seda raha väärt.
Proovisime eelroogadest õrnalt friteeritud kalmaari soola ja pipraga, krõbedat pardilihasalatit pomelo, seedermänniseemnete ja šalottsibulaga, pearoogadest Pi Pa parti ning vürtsikaid krevetisabasi paprika ja mandlitega. Kõigi vaieldamatu lemmik oli pardilihasalat, mis oli üle valatud vürtsika ploomikastmega. Isiklikult meeldis mulle väga ka Pi Pa part, mis sulas suus ja viis keele alla. Magustoitudest muidugi passioniparfee oma hapuka maitsega...mmm...
Imestama pani vaid, et peale meie seltskonna oli restoranis veel vaid paar laudkonda. Aga tõesti, kui toit seal nõnda expensive poleks, käiks isegi ilmselt tihedamini maitseid nautimas.

Krõbed pardilihasalat pomelo, seedermänniseemnete ja šalottsibulaga

Pi Pa part